Adam Bartosz
Rroma
Ekspoziciaqero sikavano

Vazdiam akaja ekspozícia sa e phirutnenqe anda sa e histõria: nakhli, akanutni ta - paõal amaro ilo - avutni.

(A.B.)

E rromani kolëkcia õirlias and-e Tarnovosqero Muzeum and-o berõ 1979, kana organizisâjli akala dizõõe e jëkhto ekspozícia and-e Põlska pal- e rromani temâtika. Kotar odova berõ, amaro etnografikano Muzeum si les jekh sëkcia pal-e Rromenqere histõria thaj kultõra.
E akanutni ekspozícia putârdili and-o berõ 1990, pal-e okâzia e 4-tone Maõkarthemutne Rromane Kongresosqeri and-e Serock paõe Varõavaõe. Oj si permanënto ekspozícia andar-e histõria thaj kultõra e Rromenqere and-e Põlska, and-o kâdro lenqe historiaqero and-e sasti Evrõpa.
E ekspozícia si thanõrdi ande jekh raikano kher e 18-tone õeliberõesqero, thaj ande lesqi avlin õaj dikhlôl o nilajutno kotor e ekspoziciaqero:
jekh rromano lodipen (tabõris), vordonençar thaj cexrençar, trujal-e jag.

„Amborim kõrkorre maõkar sa e Evropaqe manuõa thaj selõ, nõmaj e Rroma na xoxavdile kotar-o gudlipen e zorõqero ta e raipnasqero, na dilisâjle e truõaõar pal-o patriotísmo thaj e ideolõgia. E Rroma si pinõarde sar manuõa so õoren e kaxnõn ta atharen tut kana bikinen vordona, no nivar na vazdie maripen, nivar na dukhavde e averen, nivar na kerde bõmbe, na xarravde e natõra ververe industriaqe melõnçar".
W. Cohn, The Gypsies, 1972
Na õanel pes õi avdives sosõar e purane papuvenqere papõvõ e Rromenqere, save õiven sas and-e India, lile drom te õan angla pesõe karing-e Ratôrig círka e 9-10 õb. Dikhindor e avrikane influënce opra lenqeri õhib thaj kultõra, õaj te arakhas kotar nakhle lenqere droma, bas preciz, thaj sar aresle õi and-e Evrõpa: e rekonstrõkcia lenqe dromenqeri nakhel and-e Përsa, e Armënia thaj e grekikane-õhibõqere regiõne e Bizanciaqere. Historikane dokumënte mothoven so sas Rroma and-e Greciaqere muruõoja and-ob. 1322 thaj so, jekh dopaõ õeliberõ maj palal, bare grõpe Rroma aresle anda sa e balkanítka phuvõ.
And-o 15-to õeliberõ, sas Rroma ande sa e Evrõpa.
Jekh gind Rroma aõhile thanõrde zorõça and-e Mõldova thaj and-e Transilvânia thaj odothe e gaõe trak-tisardelen sar rõbura (sklâvõ, bimeste sevne). Numaj pal-o berõ 1856 mestõrdile kotar-o robipen (sklave-ria) thaj atõska but maõkar lenõe palem lile drom thaj aresle and-e aver thema e Evropaqere thaj õi k-e Ameríka.
Kotar-o agor e 18-tone õeliberõesqo, sas zumavimâta kâste thanõren e Rromen, maõkar aver and-e Ävs-tria, Rõsia, Espânia. Sas dine avri neve dekrëtõ, te thanõrdôn e Rroma, te nimaj phiren, te nimaj keren e purane butõ, save keren sas õhavo dadesõar, te nimaj vakeren rromanes; zorõça e xelade len sas e õhavorren e dadesõar, e diaõar, te den len k-e gavutne, kâste barõren len e gaõe gaõikanes. Vi maj anglal, traktisaren sas e Rromen sar õora, sar kriminëlõ, trâden sas len e õaõe õorençar ta kriminalençar and-e neve phuvõ, and-e Ameríka, and-e Afríka, and-e Avstrâlia. E Rroma naõen sas angle pesõe, savaxt anglal, kotar-e bimanuõikane persekõcie, rodindor laõheder thana, laõheder thema, naõindor kotar-e pogrõmõ, kotar-e xelade, kotar-e bokh.
Nakhle e õeliberõa, ta kerdile diferënce maõkar-e Rroma, save ulavdile sas and-e verver thema ta verv-er trujalimâta; paruvdili lenqeri õhib, paruvdile vi lenqere aõara (tradície). Var var bisterdili e õhib ta nesave Rroma and-e durutne phuvõ naõti xaõaren avere Rromen, sar misalõqe e Spaniaqe ta Angliaqe Rroma, save but bisterde e õhib, thaj e Rroma and-e Disõtni Evrõpa ta e balkanikane phuvõ, save õanen la õukar.
Vi e tradícia aõhili maj õivdi k-e Rroma e balkanikane themenqere ta e Disõtne Evropaqere. Maj but mukhle la e Rroma, save õiven and-e Skandinâvia thaj and-e Ratõtni Evrõpa - ba nesave avdives õivdõren la palem.
Rrom, p-e rromani õhib si „manuõ, murõ rromano". O buderipen e rromane grupenqero akharel pes kadõ: rrom - kotar-o anav jekhe kastaqero and-e India: Dom (õuvlikanes: Domni). Isi vi aver anava maõkar-e Rroma: Sinte, Manuõ, Kalo thaj aver. Na õanel pes savi konëkcia ekzakt si maõkar-e Rroma thaj e grõpa Jeniõ, save vakeren jekh germanikani dialëkta. E gaõe akharen e Rromen maj butivar anavençar, save aven kotar-o grekikano lav (Acínganoi), viz „biazbandine": Cygan, Cikan, Öûãàí, Cigány, õigan, Zigeuner, Zingaro, Çin-gene thaj aver. Akava anav sas dino len and-e Bizância.
Kerindor konfõzia maõkar-e õaõe Rroma Indiaõar ta aver manuõa, koptikane originaça, save nakhle angl-e Rroma and-o Balkâno ta õaõipnasõe aven sas andar-e Egípta, but gaõe paõande so vi e Rroma aven sas odothar (so nanaj õaões) thaj die len vi anava sar Gypsies, Gitanos, Egyptiens thaj kola. Die len vi anava sar Tatar, Pogan, Gabel, Caraco thaj aver - varvar pala lenqe antropologikane xarakteristíke, profësie,i õivipnasqo õhand ja thana kotar avile (nakhle) sas.
E rromani õhib si jekh maõkar-e bare õhibõ e indo-arianikane grupaqeri (família e indoevropikane õhibõn-qeri) thaj õamavdili (kerdili) kotar- jekh purani õhib e Indiaqeri, so e õhib sanskrit sas laqeri literaturaqeri fõrma. Laõar avel na nõmaj e õhib rromani, a vi e õhibõ bangla, hindu, urdu, nepali, panõabi, raõastani, guzrati thaj aver. Paõal pes so kadala õhibõ formisâjle k-o 10-to õb. ta so e diferënce maõkar-e rromane dialëkte ondile dromal pal-o iklôpen andar-e índia.
E influënce opr-e rromani õhib aven maj buder kotar-e õhibõ e themenqe, kaj nakhle e Rroma thaj kotar on lile vi e neve periodenqere terminolõgie (administrâcia thaj kola).
Varesave grõpe, sar e Bojâõõ ta Rudârõ and-e Romänia ja e Aõkalíe and-e Jugoslaviaqi Kõsova, mukhle barbut e rromani õhib thaj vakeren nõmaj e thanesqeri gaõikani õhib. Aver grõpe, sar e Kale and-e Espânia ja e õípsi and-e Bari Britânia mukhle sas e rromani õhib no pala duj trin generâcie, lile palem rromane lava e phurenõar thaj akana vakeren e thanesqeri õhib no õhiven andre rromane lava, kâste na xakõren len e gaõe (tëza e P. Bakkeresqeri andar-o Amsterdam). Palem o baro buderipen e Rromenqero vakeren jekh fõrma ja jekh aver e khetane rromane õhibõqeri.

Jamaro Dad
Kaj san dr-o bolipen,
te javel õvjenõino tiro Lav
te javel tiro them,
te' õhel so kames,
sar dr-o bolipen, adzia the pre phuv.
(Polish Roma)

Amaro Dad,
so sal and-o nëbos
me avel õvinõimen tiro 'nav,
me avel tiro kralipen,
me kerel pes so kames,
sar and-o nebos, avka the pr-e phuv.
(Carpathian Gypsies)

Amaro Dad,
kaj san and-o õëri,
Te avel sõnto to anav,
te avel ti krajëja.
Te avel kerdi tvoja,
p-e phuv sar and-o õëri.
(Lovari Gypsies, USA)
O jëkhto dokumentaciaqero lil, savo mothovel so sas Rroma and-e Põlska, sas kerdino and-o berõ 1401; aver iklôn and-e b. 1405 ta 1408 and-o fõro Lvívo (Lwów, ËÜâîâ). Palem lipardôn rroma and-o Krakõvo and-o b. 1411; akala lila sikaven so e Rroma sas barvale okona thaj phiren sas te kinen aj te bikinen.
Aver lila kotar-o 2-to paõ e 15-tone õb. sikaven gavutnen ja rajen familiaqere anaveça Cygan, Cygaõski.
Arakhlôn asave anava vi and-e mesmerutni Põlska. And-e berõa, save avile pala dava, arakhlile Rroma anda sa o them.
And-o b. 1501, o thagar Aleksander Jagiellonczyk dias privilëõe jekhe rromane grupaqere õerutnes (õero-rromes), e Vasiles, mukhindor les te aõhôl mestes and-e Lituaniaqero Baro Principen. Sa odola lila, thaj vi rekomandaciaqe lila, save aõhile and-e arxíve õi avdives, sikaven so e Rroma nakhen sas odovaxt but õukar e gaõençar and-e Põlska, bi õhingerenqo.
E nevikane tendëncie, save kerdile and-e Ratõtni Evrõpa, aresle and-e Põlska and-o 16-to õb. Lençar, aresle and-o them but Rroma save naõen sas e Germaniaõar. Si e periõda kana pharile e jëkhto õhin-gara maõkar-e Rroma thaj e thanesqere gaõe, thaj kana line e gaõe te roven pen e Rromenõar. Akava nevo dikhipen p-e Rroma arakhlôl and-e lava kotar-o Marcin Bielski, so mothovel and-e pe „Xrõnike":
„Akala manuõa [e Rroma] na mangen te keren buti, xoxaven, atharen, garuven pen; on si but tele manuõa, dívio si on thaj kale. Na paõan and-o
Devel, keren pen sarkaj paõan sar e thanesqe no so xo-xaipen, nõmaj love te len. Kerde jekh xoxavdi õhib, kâste õoren lokheder thaj si on but garudune õora, õeral lenqe õuvlõ. E murõa xoxavindor kinen, bikinen ta paruven grasten thaj keren xoxavne klidõ kâste õoren lokheder. Som penqe õhavençar, phiren fõro forosõar p-e sa e themesqere droma" (1551).
E jëkhto migrâcia e Rromenqeri aresli and-e Põlska kotar-e Mesmerig k-o nakhipen e 14-tone õeliberõesqo and-o 15-to: kotoral andar-e Hungâria õi k-o Krakõvo, ta kotoral andar-e Valâkia ta Transilvânia õi k-o Lvívo ta Przemyõl, pal-e biknitrenqere bare droma. And-o 16-to õb. avile aver grõpe, bareder, kotar-e germanikane õhibõnqere thema, kotar-e Ratôrig, naõindor andar- e ratvale persekõcie. On aõhile and-o ter-itõri e Polskaqero thaj õi naõírla sas phirutne: on si e Polska Rroma.
P-o agor e 18-tone õeliberõesqo, sas vi Rroma, save angleder phiren sas and-e Karpâte ja avile sas andar-e Hungâria, kaj astarde than and- e plajutne gava e mesmerigutne Polskaqere thaj beõen odothe õi avdives.
Pal-o b. 1850, kotar-e Transilvânia ta kotar-e Mõldova, avile mestõrde rõbura, Rroma do-grupenqere: sas Lovâra, save kinen sas ta bikinen sas grasten, thaj Kelderâra, save keren sas pirõ, kakâvõ, kazânõ ta aver asave butõ.
Kana pharilo o I-to Sundalesqero Maripen, jekh gind Rroma gele and-e Azia, naõindor kotar-o mudaripen.
Irisâjle pal-e Oktobraqeri Revolõcia thaj maj palal, pal-o II-to Sundalesqero Maripen. On kotoral aõhile and-e Põlska ta vi kotoral gele õi k-e Ratõtni Evrõpa. Palem and-e b. 1980 ta 1985, kale dromenõe gelo tar baro gind Rroma sa e grupenõar. P-o agor e 1990-tone berõesqo, lias õir jekh nevi migrâcia e Rromenqeri andar-e Rumõnia karing-e barvali Evrõpa thaj nesave famílie aõhon and-e Põlska, õikana arakhen sar tenakhen ta te astaren than ande jekh them e Ratõtne Evropaqero.

E Rromenqeri histõria and-e Evrõpa si e histõria lenqere persekucienqeri. E maj phare persekõcie, e Rroma xale len and-e Ratõtne
Evropaqere phuvõ, kotar vi naõle but lenõar and-e Põlska and-o 16-to õb.
Vi akate and-e Põlska, sas dine avri varesave decízie naõaripnasqe e Rromen; sas deklarisardi vi e baní-cia mamuj-e bare raja, save lëna
Rromen tel-e khak ande pi phuv. õaões, akala thamõ mamuj-e Rroma butivar nas realisarde thaj e Rroma õaj phiren sas relativ mestes gav gavesõar, õaj thanõrdôn sas othe kaj mangle thaj vi õaj ondile xelade.
Nabut pal-e aprobâcia e Konstituciaqeri dmb. 3 Maj 1791, sas dini avri ande Põlska jekh proklamâcia, savi mothovel: „asave manuõa nane õhudine avri kotar-e khak e Themesqeri; sarkon õaj te lel mestes Rromen kâste thanõrdôn lesõe ja te keren butî lesqe gavesõe... e xeladikane komísie nane te areõtis-aren len aj te phânden len sar phirutne bi kheresqo".
E maj phari situâcia sas and-e germanikane-thamõqere thema trujal-e Põlska, sar o õlõsk (Silëzia) ta e Prußlânda, kaj sas and-e zor asave edíkte, dine kotar-e thanesqere bare raja:
„... khanõ aver na õanen e Rroma, nõmaj te phiren thaj te keren kadial baro nasulipen na nõmaj e thanesqere gaõenqe, atharindor len, no vi penqe õivipnasqe ta truposqe. Phares sas amenqe te arakhas solõcia thaj kothal liam decízia te naõaras so maj sig e themesõar akaja mel khanõnimol so xal amaro manro ta khanõ na del pesõar".
(Lil e Christianesõar, õlonskesqere Princesõar; b. 1619)
„Sa e Rroma musaj te astardôn, te liõardôn and-e maj paõutni fortëca aj te phandlôn andre thaj, so iklôl kaj õaões si on Rroma - vi te na õorde ta na kerde nasulipen, musaj te dikõrdôn phandle andre, murõa ta õuvlõ, õikaj te meren".
(Instrõkcia e Prußlandaqere thagaresqeri, e Friedrich Wilhelmesqeri; b. 1793)
E maj bari bibaxt peli opr-e Rroma and-e Mõldova, Valâkia ta Transilvânia; odothe sas traktisarde kotar-o 16-to õb. sar rõbura õi k-o 19-to õb. thaj e gaõe kinen sas ta bikinen sas len jekh-a-jekh ja saste familiençar sar õivutre. Nõmaj and-o b. 1850 phagilo o robipen, e Rroma mestõrdile thaj but bare grõpe lile drom te naõen maj dur and-e maõkarutni Evrõpa ta and-e Ameríka. Odolesõar avel e rromani salutâ-cia: „te oves sasto-mesto !".
O Valakítko Codex Punipnasqero kotar-o b. 1811 definisarel gaja e Rromenqero status:
§ 1. O Rrom biândôl rõbo, bimesto.
§ 2. Kon biândôl bimeste diaõar, vi ov si rõbo, bimesto.
§ 3. O xulaj si les hakaj te bikinel ja te del bi lovenqo pe robonen.
§ 4. O Rrom bi xulajesqo si theripen e Princosqero.
E Rromenqero bikinipen kerdôl sas varvar licitaciaça sar sikavel e afíõa: „Bikinipnasqe, Rroma rõbura, licitâcia and-o monastíri Svõnto Ilia, 8 Maj 1852 b. - 18 rroma, 10 õhave, 7 rromnõ aj 3 õhia laõhe sastipnasõe".
E Hitleresqere edíkte, dine and-o Nürnberg, brakhindor „e germanikane ratesqero vuõipen" õhivde e Rro-men, sar vi e õuten, mudaripnasqe and-e totâlo eksterminâcia, and-o Sa-Mudaripen. And-e anglune berõa amare õeliberõesqere, e germanikani polícia kerdõ rejestrâcia e Rromenqeri ta e õenenqeri, mikhle rro-mane rateça. And-o nilaj 1940, aresle e anglune transpõrtura rromençar kotar-e Germânia and-e okupis-ardi (astardini) Põlska. Maj palal, e
Germânia tradias and-e Oõvjenõim, Treblinka, Majdanek ta aver kon-clagërura bute Rromen astarde and-e okupisarde ratôrigutne thema, thaj vi andar-e Hungâria, Romänia ta e balkanítka thema, õeral andar-e Grëcia. Phandle len and-e gëtovõ som e õutençar.
And-e thema, kaj e faõístura lile o raipen k-o vast, e meripnasqe konclagërura sas organizisarde p-o than; o maj pinõardo si Jasenovac and-e Jugoslâvia.
And-e Põlska ta and-e Ukraína, e faõístura mudaren sas e Rromen p-o than, jekh-a-jekh ja saste kumpaniençar, and-e veõa, and-e gava, kaj arakhen sas len. E thanesqere Rroma pinõaren sas miõto o terëno ta e õhib e thanesqeri thaj e faõístura daran sas, so õaj te naõen lokhes kotar-e konclagërura.
Avere rigaõe, e Rroma keren sas bari rezistënca mamuj-e reprësia. And-e Ukraína, e thanesqeri polícia dias vast e Germanen te mudaren so maj bute Rromen.
E Rroma nanaj len them, nanaj len ni khajekh aver pinõardi reprezentâcia, thaj naõti sas te rõden reparâcie pal-o Sundalesqero Maripen. Si vi but pharo te õanel pes kobor Rroma mudardile: saste neâ-mura sas khosle kotar-o dives e khamesqero, bi aõhilo niekh õivdo te mothovel. Te phenes so mudard-ile maj but kotar 500.000 Rroma, viz jekh dopaõ savorre Rromenqere, save õiven sas atõska, nane dur kotar-o õaõipen.
E Rroma, save aõhile õivde pal-e hitlerítka âkcie eksterminaciaqere, palem lile drom. Atõska, foran pal-o Maripen, õiven sas pretele 20.000 Rroma and-e Põlska. O raipen lia e decízia ta thanõrel len, te õhiv-el len k-e themesqeri butî ta te asimilisarel len (te gaõõrel len). And-o b. 1952, o raipen ikaldõ e rezolõ-cia vaõ-o „aõutipen e rromane populaciaqe nakhindor and-o thanõrdo õhand õivipnasqo", savi dutisardõ savorre terenosqere orgâne te len pen e Rromençar. E rezultâte sas zëro. P-e neve phuvõ, so sas „lile" and-e themesqeri Ratôrig, thanõrdile numaj nabut famílie, aj on sâsas õeral vi de maj anglal thanõrde and-e Karpâte, nesave maõkar lenõe sas thanõrde õírla. Aver famílie thanõrdôn sas angl-o jevend aj kana avel sas o nilaj palem len sas drom.
Prdal-e diferënce, save si maõkar lenõe, o buteripen Rroma vâõe trâden pumaro rromano codex e tradi-cienqero, savo mothovel sar trebal te oven e relâcie maõkar lenõe. And-e Põlska thaj nesave phuvõnõe trujal laõe, kada thamõ akharen pe mageripena and-e õhib rromani. O Rrom, te na mangel te kândel e rromane thamõ, ovel magerdo. õaj te ovel magerdo, kana xal bivuõo xaben, kana maõavel zorales rrom-nõn, kana xoxavel avere Rromes ta vi avere surenõe.
O rromano codex e mageripenqerol vi so trebal te kerdôl kana manuõ phagel les; atõska kid-inôn e phure te keren kris. K-e Põlska Rroma, o baro krisarno phenel pes o õero-rrom.
And-o biõend (terno nilaj) e b. 1964, definitiv sas õhinde e Rromenqere droma and-e Põlska: e gaõe dutisarde len zorõça te aõhôn k-o than kaj nakhle sas o jevend. P-e thana, kaj e Rroma nakhen sas aõar-al o jevend, vazdisâjle sigaõe barâke, avere Rromenqe arakhlile provizor khera.
But ta but berõa, e biphirde vordona aõhile paõ-e khera e thanõrde Rromenqere. Bute Rromenqe, õeral e phurenqe, o musajutno thanõripen sas bari bibaxt.
Na kandindor e rokhimâta ta interdíkcie, sas vâõe vordona ta tikne tabõrõ, save maj phirde poõorõl, garavdune dromençar, õaj deõ ja biõ berõ. E milícia astarel sas len; e dada ta daja, save na biõhalen sas e õhavorren and-e skõla, musaj sas te pokinen punipnasqe love; kadõ sas vi kana nas len dokumënte, konstânto adrësa, kana laven sas jag and-o veõ... Nõmaj e maj zorale-õeresqere puzgan sas kotar-e mili-ciaqere
Sas o õirdipen e thanõrde õivipnasqero. E Rroma na ulavdile jekh avresõar, on aõhile te õiven khetanes, phrala phralençar, tradindor e phurane butõ ta e dadenqere aõara.
And-e berõa 80, këci-a-këci lile palem o phiripen e nilajesqero. Sastrune dromençar, mexanikane vor-donençar (avtomobilençar), lile drom saste famílie, te vâzden e cëxra nadur e bare foronenõar, p-e rig jekha lenõqeri. Kadõ nakhen e tate divesa, phirindor gave, durkerindor, kinindor aj bikinindor. Palem malavdôn famílie, pinõardôn e terne õhave ta õhia, keren biava. O rromano drom nane õhindo, o drom o rromanonaj les agor.
Akana and-e Põlska õiven õtar bare grõpe Rroma; si jekh grõpa thanõrde Rroma, e bergítka – save beõen tel-e plaja Karpâte and-e Polskaqi
Mesmerig, thaj e trin aver sas phirutne Rroma, save aõhile p-o than and-o vaxt e komunistikane interdikciaqero, viz: e Põlska Rroma - on beõen grõpe-grõpe and-e bare fõrura, e Kelderârõ aj Lovâra - vi on beõen bare foronenõe, thaj e xaladítka Rroma andar-e Rõsia – save beõen tikne foronenõe aj gavenõe and-e Polskaqeri Disôrig. E Rromenqe, save beõen and-e Varõâva, phenel pes bareforítka Rroma. And-e
Themesqi Ratôrig si vi nabut famílie sasítka Rroma (andar-e Germânia). gilõ e rromane poetaqere Papõõa (Bronisõawa Wajs 1908-1987, andar-e Põlska Rroma) ondile liter-aturaqeri fenomëna (laqere gilõ nakhavdõ p-e õhib polskikani jekh gaõo, o J. Ficowski). Oj mothovel so avel laqe pharo p-o ilo so gele tar e phiripnasqe divesa: „Adadives, e rromane õhavorra barôn kherenõe sar xundrula, pal-e bare veõa bisterde".
E verver phirutne Rroma naren sas jekhe khetanutne bare rromes opra lenõe, sarkaj „thagar savorre Rromenqero". Lod-lodesõe, on õunen sas e phures ja e phurederes, thaj akharen sas les rro-manes õhibõlo, o manuõ e õhibõqero. E maj bare ta vasne puõhimatenqe, kidinôn sas maj but phure, te keren godî.
Bute Evropaqe themenõe, e bare raja, zumavde te alosaren ta te vâzden jekhe rromane „thagares" opr-e Rroma, save beõen sas ja phiren sas and-e regiõna lenqeri. Asavo raipen opr-e Rroma (maj feder te phenas „zumavipen vaõ-o raipen") but õamavdilo and-e Põlska. Aõaral sas e thagaresqeri kancelâria savi del sas avri e anavõripnasqero lil (akt nominacyjny) jekhe Rromesqe vâõa sa e Põlska vâjke nõmaj vaõ-jekh kotor laqero. O puraneder asavo lil sas dino avri and-o 17-to õb. thaj arakhlôn avera õi k-o agor e 18-tone õb/qero; o Stanisõaw Poniatowski dias o palutno lenõar. And-o õir, asave „thagara" sas lile maõkar-e Rroma, no palal sas gaõe raikane, save kerde sas laõhi butî and-e ârmia.
Nesave asave rromane „thagarenqere" anava aõhile bibisterde. On lile e krisaqeri avtoritëta opr-e aver Rroma, len sas lenõar tâkse thaj dikõren sas e loda (tabõrõ) and-e submísia tel-e thanesqero raj. E institõ-cia 1e rromane thagarenqere aõhili õi k-e anglune berõa e 18-tone õeliberõesqere thaj xasardili kana e Põlska xasardõ po biumbladipen.
Kankana, e privâto barvale xulaja die asave privilëje vi e phure Rromen, save akharen sas „vâjde", ta lenqero lav õal sas and-o sasto tabõri (lod). And-e Põlska, but pinõarde sas e rromane thagara, so alosarde ta anavõrde e gaõe e familiaqere Radziwiõõ and-e lenqere phuvõ Nieõwieõ. Aõaral, jekh Rrom sas anavõrdo kâste ravel opr-e avera Rroma, save beõen sas and-e regiõna lesqeri; ov kerel sas kontrõla opra lenõe, kídel sas love e Rromenõar kâste te pokinel e xulajes. Sas les vi dutî te kerel kontrõla opr-e rro-mane grõpe, so aven sas avrial, avere thanenõar, kâste na phagen e thanesqi thami. Avere rigaõe sas les garância kotar-o baro raj, so ov si te brakhel lesqere manuõen.
Pal-o I-to Sundalesqero Maripen, õivdili palem e institõcia e rromane thagarenqeri. Jekh pal avresõe, bare Rroma andar-e kelderarícko família
Kwiek kerde pes kõrkorre pumare godõõar „jekhutne" thagara „savorre Rromenqere". Sas momëntura, kana duj ja trin „jekhutne thagara" thagaren sas jekhe-vaxtesõe thaj sarkon lenõar paõal sas, so nõmaj ov si o õaõutno, so pinõaren les savorre Rroma.
E maj palutni publíko koronâcia lia vaxt and-o b. 1937 and-e Varõâva, kana kerdilo thagar o Janusz Kwiek.
E Rroma, nanaj len them, thaj õi naõírla nas len oficiâlo reprezentativõ and-e maõkarthemutne organizâ-cie, õi k-o b. 1971, kana paõ-o London kedisâjlo o I-to Sundalesqero Rromano Kongrëso. Jekhtone varaqe, prezentisâjlo atõska o bajrax rromano aj vi o hímno, laõhardo kotar-o Rrom kompozitõri andar-e Jugoslâvia Jarko Jovanoviõ „Jagdino" pal-e motíve jekhe purane rromane gilõqere: „Gelem, gelem lungone dromençar, maladilem baxtale Rromençar". Atõska biândili vi e Rromani õnia, Maõkarthemutno Rromano Khetanipen, savi phandlõ relâcie e OUTh/ça. And-o b. 1978 kedisâjlo o II-to Rromano Kongrëso and-e Genëva, õvajcaõe ta and-o b. 1981 o III-to and-o Götingen, Germaniaõe. E Rroma biõhalde rodipen and-e OUTh te pinõardôn sar jekh sel (nâcia) Indiaqere originaõar thaj mangle te traktisaven barabar e avere naciençar. õi akana nabut phuvõ respektinen akava postulâto. E Rroma rugisarde vi te ovel o lav „Rrom" lenqero oficiâlo anav and-e gaõikane õhibõ, k-o than e avere anavenqero sar Cygan, Zigeuner thaj aver, save khânden kuõipen. O 4-to Rromano
Kongrëso kedisâjlo paõ-e Varõâva and-o b. 1990 thaj jekh kotar-e õerutne diskõsie sas o puõhipen pal-e rromane õhibõqeri standardizâcia.
Akale kongresosõe sas anavõrdo o prabeõto (prezidënto), jekh Rrom sociolõgo, õurnalísto aj poëta andar-e Jugoslâvia, o dr. Rajko Djuriõ. Kotar-o b. 1993, e Romani õnia si la observatoresqo than and-o Baro Sombeõipen k-e OUTH (2-to kategõria).
Varesave butõ, so keren avdives e Rroma, amborim siklile len vâõe and-e índia, sar m/qe o drabaripen, e sastrnesqeri butõ, o khelavipen e riõhinenqero aj avere õivutrenqero. Aver but pinõarde lenqere butõ si: grastenqo kinipen, bikinipen ta sastõripen, kana si nasvale, thaj vi evident e muzíka: na nõmaj sar baõalne no vi sar õunde kompozitõrõ. E õorrorre Rroma and-e Karpâte, õeliberõençar sas len butî te pha-gen barra p-e droma kâste len pe mosqero manro.
Avdives e Rromnõ vâõe but drabaripen aj lenqe murõa baõaven muzíka ja kinen ta bikinen so si so nane.Butivar akana len vi asave profësie sar e gaõe.
And-e deskrípcia jekhe krisaqeri kotar-o b. 1688, e magiaqere praktíke mothovdôn sar maj tele:
„Jekh var sas manõe Rromni thaj phendõ, so odoj si parrunde manuõikane kõkala, kâste na barôn õukar me gurumnõ; phendom laqe te õal tar. Diom la këci khurmin, peko mas thaj jekh õerand laqe õhavorresqe".
Trin õeliberõa maj palal, palem adaõhande õanen e Rroma te xoxaven e gaõenqeri godî õikaj te len jekh lovorro lenõar. Keren bengorra, mulorra, kõkala ja aver magiaqere rekvizíte, õanen te arakhen e gaõesqero perr, sar ov te pokinel e daraõar, ma te phândel o Rrom lesqeri baxt aj te vâzdel mamuj lesõe bilaõhe zorõ.
E Rroma si len vi but baro talënto k-o gilõipen, k-o baõavipen ta k-o khelipen. Lenqere õivipnasqero õhand, phirindor drom dromeça, kerdõ vi ov te somkeren ar tistikane grõpe, amatorone ja paõprofesion-alone tiposqere. Lenqero folklõri na perel anda numajekh modëli, si barvale variâcie anda lesõe; isi vi bas elemënte, so aven ververe gaõikane kulturenõar, kotar-e thema kaj nakhle ta kotar-e gaõe, kaça phirde e rroma no aõaral adaptisaren len rromanes. E verver rromane grõpe and-o kontâkto die vi on aver motíve thaj adõ kerde penqe muzikaqo mangin barvaleder. Adalaõar lenqero folklõro, so khelen aj baõaven p-e estrâda, kerdôl but aj maj but unifõrmo.
Maõkar lenõe, and-e famílie aj and-e biava, lenqeri tradícia, nakhavdi kotar-o dad k-o õhavo, si vâõe õivdi aj but barvali. E maj pinõarde aj maj õunde solíste and-e Põlska si e Rândia, o Michaj Burano, o Masio Kwiek, o Edward Dõbicki, o Don Wasyl thaj aver.
E gaõe, maõkar save phiren e Rroma, aõaral daran sas lenõar; õi avdives butivar dikhen amen sar vareso ekzotíko, isi and-e rromane kultõra jekh khanõ, so daravel len. Akava dikhlôl vi pal-e Rromesqero etnotípo and-e gavutne kultõre e ververe thanenqere. And-e Põlska, sar bute themenõe, o Rrom si o jaõho bute proverbenqero ta paramiõõnqero, anegdotenqero. And-e romantikani periõda, e rromani temâtika dias e ar tisten inspirâcia and-e piktõra, poëzia aj maj buxles literatõra, mõzika aj aver. And-e gavutni kultõra, o Rrom si les than and-e rituâle, sar and-o karnavâli, and-e „kolõdnik"-enqe grõpe (Kreõunesqe gilamne) aj aver. Maõkar-e õenorra e Kreõiunesqe kherorresqere, sar kerdôl and-e polskikani tradícia, õi avdives si vi o Rromorro pe riõhinõça.
E rromani tematíka õaj dikhlôl and-o palutno vaxt vi and-e selikane piktõre ja skulptõre, sar liparipen e nakhle berõenqero.
E Rroma savaxt lile e relígia e thanesqeri, kaj gravitisaren: kothal and-e Põlska, on si pretele savorre katolíko. And-e berõa '70, lie e raõaja te keren religiaqeri aktivizâcia maõkar-e Polskaqere Rroma, jekh adaj, jekh odoj. O raõaj Edward Wesoõek S.J sas anavõrdo „themesqero baro raõaj e Rromenqero" ta and-o b. 1981 lanõisardõ o berõutno Svõnto Drom and-e Czõstochowa d. 8 Decëmbra, and-o dives e Devlorresqere Bimagerde Diaqero. Atõska malavdôn Rroma andar sa e Põlski k-e „Dudali Khangeri".
And-e Polskaqeri Mesmerig, kerel religiaqeri aktivizâcia vi o raõaj Stanisõaw Opocki, savo si diocezaqero baro raõaj e Rromenqero and-e Tarnovosqeri diocëza. On organizisarel Svõnto Drom and-e Limanõwa k-o Sanktuarium e Dukhvale Devlorresqe Diaqero, and-o õhon Septëmbra.
Anda sa o Sundal, isi mísie save keren butî maõkar-e Rroma ta den avri bas publikâcie p-e rromani õhib. Kotora e Bibliaqere (maõkar lenõe sa e Nevi Durust) ta but rugimâta sas nakhavde p-e õhib rromani.
Sar sa e aver õhibõ, vi e rromani õhib õamavdili maj anglal sar õhib bilekhavdi. E anglune lekhaip-nasqe zumavimâta die verver grâfie, sa pal- e ortogrâfie e ververe thanenqe gaõikane õhibõnqere, kaj sas kerdine e prõbe. Nõmaj e lavenqe rromani õhib, o dr. Rajko Djuriõ arakhlõ 20 õhanda, sar sas lekhavde: románi czib, románi c› ip, rómani tschib, románi tschiwi, romani tõiw, romeni tõiv, romani tscheeb, rromani› hib, romai õib, rhomani õ› hib, romani chip, romaji õjib thaj kola... bi te liparas e grekikane ta kirilikane alfabëte.
O 4-to Rromano Kongrëso and-e Varõâva oficialisardõ e „khetani rromani alfabëta", sa e rromane dialek-tenqe; e rromani alfabëta nane kopiosardi kotar jekh õhib aver, no thâvdel kotar-e struktõra e rromane fonologiaqeri. Oj nane kerdini opr-e bâza jekhe dialektaqeri, no opr-e bâza sa e dialentenqe sistemaqeri. Si kerdine vi skolaqere pustika, kâste fiksisaren o khetano lekhavipen.
Paõ-e „ciganologítko" literatõra (maj but desar 20 periodíkura, save iklôn avdives and-e Evrõpa), si akana vi revíste, save si kerdine Rromenqere vastenõar, kâste õan and-e Rromenqe vasta. And-e Romänia si pedagogikane skõle rromane õhibõça ta and-e Frânca e universitëta and-o Paris del diplõme pal-e rromani õhib ta kultõra (INALCO, sëkcia e Indiaqe õhibõnqeri); siklõrdôl e rromani õhib and-e skõle e Romäniaqere ta e Hungariaqere; zumavdôl o siklõripen vi and-e Mesmerigutni Põlska.
And-e thema kaj si maj but Rroma, relativ bare grupençar, isi vi rromane radio-emísie thaj TV-progrâme; iklôn vi gazëte, kalendârõ ta pustika p- e õhib rromani.

Muzeum Etnografiaqero and-o Tarnõvo, ul. Krakowska 10, 33-100 Tarnów
tel:(48 -14)22 06 25,fax:(48 -14)26 15 85
E vizíte kerdôn: martîne, õoine 9– 17
tetradine, paraõtune 9– 15
savatone, kurke 10– 14